Lühendatud versioon ilmus ajakirjas Jooksja (nr. 25)On aasta 1989, 23. juuli, Tour de France'i viimane etapp. Ees ootab 24.5 km pikk individuaalne eraldistardist sõit. Laurent Fignon juhib üldarvestuses 50 sekundiga Greg LeMond'i ees. Prantsuse ajakirjandus on ettevalmistanud ülistusväljaanded Fignon'i võidule, aga 8 sekundiga mängitakse ajalugu ümber – LeMond võidab!Kuidas oli see võimalik? Tagant järele on … Loe edasi: Grupisõidu tehnika ja (kirjutamata) reeglid

Kuigi käe vette viimise detailid tunduvad triviaalsed ja isegi tähtsusetud, siis sellest oleneb nii veealuse töö kvaliteet, kui ka võimalikud õlavigastused.Hea käe vette viimise tehnika oleneb kolmest elemendist:1. Käe asend vee suhtes2. Käe vette viimise punkt3. Käe sirutus otse õla etteKäe asend vee suhtesKäsi peab vette minema sõrmed ees, peopesa vaatab alla. Selline vette viimine loob … Loe edasi: Ujumistehnika: Käe vette viimine

Jätkame roteerimisega.Iga tõmbega peaks keha roteerima küljelt küljele umbes 45-60 kraadi. Seda selleks, et käe tõmbesse kaasata suuri kerelihaseid. Kes kipub väga kõhu peale ujuma, kasutab ainult väikeseid käelihaseid, mis kiiresti väsivad.Tähelepanek: kuigi keha roteerib küljelt küljele, siis pea on konstantselt paigal (hingamisele minnes loomulikult mitte). Kui peaga kaasa liikuda, tekitab see liigset veetakistust ja … Loe edasi: Ujumistehnika: roteerimine ja käe lõdvestusfaas

Jalgade tööl on ujumises kaks eesmärki:Tõsta jalad kõrgele veepinnaga paralleelselt ja kehaga ühele joonele, läbi mille vähendatakse veetakistust;Tekitada edasiviivat jõudu.Viimase punkti kohta peab esimesena paika panema fakti, et tugev (6 või 2-löögiline) jalgade töö moodustab tippujujatel ainult kuni 15% edasiviivast jõust. Ja sellist intensiivset tööd teevad basseini-sprinterid, sest seal on arvel iga sajandik sekund. Loomulikult … Loe edasi: Ujumistehnika: jalgade töö

Eraldistardi ratas: TT-ratas, triatloniratas, temporatas, aeroratas. Maanteeratas: maantekas, MNT-ratas, grupisõiduratas.Ehk heal lapsel mitu nime.Kõik vist, kes on otsustanud tegeleda nii rattasõidu kui triatloniga, seisavad mingil hetkel silmitsi küsimusega, kas osta maanteeratas või eraldistardi ratas? Isegi, kui oled sõrme (ja hinge) andnud ainult triatlonile, siis erinevad võistlusdistsipliinid nõuavad erinevat (ratta)varustust. Kuigi enamusel triatloni (põhi)distantsidel ei ole tuulessõit … Loe edasi: Maanteeratas vs. eraldistardi ratas

"Mul on ületreening.." <<< ma loodan, et keegi ei pea seda iseenda kohta ütlema, aga kuidas aru saada, kas ikkagi on ületreening või hoopis on tegu ülekoormusega?Ületreeningu käitumuslikud nähud:- ükskõiksus ja unisus- vilets keskendumisvõime- unehäired ja ärrituvus- pikaldasus ja kohmakus jm.Füsioloogilised:- vähenenud töövõime ja koormustaluvus- kõrge hommikupulss- lihaste valulikkus- turses lümfisõlmed- kõhulahtisus- intensiivse harjutuse ajal … Loe edasi: Ületreenitus või ülekoormus?

Kõrge kehaasend vees on aluseks kiirele ja efektiivsele ujumisele: jalad, puusad ja rind peaksid asuma ühtsel horisontaalsel joonel veepinna lähedal.Kui Sa punniga või kalipsoga ujudes oled märgatavalt kiirem, kui muidu, siis see on otsene punane tuli, mis ütleb, et kehaasendiga tuleb tööd teha, sest see on suurim takistus, mis ei lase Sul kiiremaks minna."Uppuvate jalgade" … Loe edasi: Ujumistehnika: kehaasend

Ma olen blogi triatloni artiklitest kokku pannud väikese e-raamatu "Triatlon pähklikoores". Kõik vajalik, mida Sa peaksid teadma triatloniga alustamisel ja juba tegelemisel, on seal kirjas, kompaktselt ühes kohas.Lisaks pakun Sulle võimalust saada osa Karmeni TRENNIIDEEDest.Mis see on? Need on hommikud, kus Sa leiad oma postkastist kirja, milles on ühe kvaliteettrenni kirjeldus (ujumine või ratas või … Loe edasi: Karmeni TRENNIIDEED

Üheks peamiseks ujumistehnika alustalaks on hingamine. See on ka tavaliselt kurjajuur, kui öeldakse, et ma ei jaksa üle 25m järjest (krooli) ujuda, siis olen võhmal.See, mis on meile nii loomuomane õhukeskkonnas, muutub keeruliseks vees. Kuidas seda parandada?VÄLJAHINGAMINEHingamine on autonoomse närvisüsteemi osa, mille toimimise peale me ei pea mõtlema. Kui me aga sattume teise keskkonda, läheb … Loe edasi: Ujumistehnika: hingamine

Kui eile kirjutasin Facebookis, nr. 1 ujumistehnika veast, mida ma igapäevaselt näen, siis Raiko kommentaar, et inimesed arvavad "ma ujun nii kiiresti ja jaksan pikalt ka, ergo mu tehnika on vinksvonks", andis tõuke kirjutada seda, millega ma viimasel ajal palju tegelenud olen.Nimelt ujumistehnika vs. kiirus. Kas ja kuidas need omavahel seotud on?Sellest sügisest võtsin kasutusele … Loe edasi: Ujumistehnika vs. kiirus