Eraldistardi ratas: TT-ratas, triatloniratas, temporatas, aeroratas. Maanteeratas: maantekas, MNT-ratas, grupisõiduratas.
Ehk heal lapsel mitu nime.

Kõik vist, kes on otsustanud tegeleda nii rattasõidu kui triatloniga, seisavad mingil hetkel silmitsi küsimusega, kas osta maanteeratas või eraldistardi ratas? Isegi, kui oled sõrme (ja hinge) andnud ainult triatlonile, siis erinevad võistlusdistsipliinid nõuavad erinevat (ratta)varustust. Kuigi enamusel triatloni (põhi)distantsidel ei ole tuulessõit lubatud, siis olümpia distantsil (1.5-40-10) on vastupidi ehk nn. eraldistardilenks on keelatud (torud ei tohi ulatuda pidurilengidest ettepoole ja peavad olema sillatud).

Enne kui saab esitada küsimuse, kumma ratta peaks valima, vajab vastamist küsimus:

Mis vahet on maanteerattal ja eraldistardi rattal?

Kõige üldisemalt võime öelda, et maanteeratas on mõeldud grupis (tuules, külg-külje kõrval) sõitmiseks, erinevates tingimustes (tõusud, langused, kiired kurvid ja pööramised) kui triatloniratas on eelkõige lihvitud võimalikult mugava aerodünaamilise asendi hoidmiseks, mis piirab tuntavalt selle ratta tehnilist käsitlemist.

Maanteeratas

Eraldistardi ratas

Geomeetria ja sõiduasend

Panen siia kaks illustreerivat pilti, mis kirjeldavad MNT ja TT-ratta geomeetriate erinevusi.

TT-ratta omapärad võrreldes MNT-rattaga*

MNT vs. TT*

* antud rattad on erineva raamisuurusega (TT XS/49 ja MNT S/52), sestap ei pruugi kõik mõõdud visuaalselt väga silmatorkavad olla

Triatloniratta geomeetria lähtub sellest, et võimaldada kõige mugavam aeroasend toetudes küünarnukkidega aerolenksu patjadele.
Kui nüüd võtta maanteeratas ja selle lenksule kinnitada aerolenksupikendused, siis geomeetriast lähtuvalt tekib olukord, kus sõitja ülakeha on (võib olla) liigselt välja venitatud (pikem ülemine toru) ja puusanurk liiga kokku surutud ehk jõuülekanne pedaalidele võib olla häiritud. Selles asendis võib ka hingamine olla häiritud, lisaks tekivad pinged alaselga.

Kuna sadulatoru nurk horisontaali suhtes on TT-rattaga teravam siis ei saa ka sadulat piisavalt ette tuua, et ülemise toru pikkust kompenseerida, mis omakorda tekitab olukorra, kus maanteerattal aeroasendis istutakse sadulas eesmise 1/3 peal.

Lisaks ei pruugi maanteerattal olla ruumi (pikem kaelatoru) lenksu alla poole laskmiseks ja ei saavutata ikkagi ideaalset aeroasendit.

Nende probleemide lahendamiseks ongi disainitud eraldistardi ratas. Lühem ülemine toru avab puusa, mis muudab jõuülekande optimaalseks ja normaliseerib hingamise.
Kuigi arvatakse, et TT-rattal on sadul märgatavalt eespool, kui MNT-rattal, siis tegelikult on esimesel hoopis keskjooks nii palju taha viidud, et jalad asuvadki tagapool, mis omakorda avardab puusa.
Lühem ülemine toru, aga arvestab aerolenksuga, et see ei venitaks keha liiga pikaks. Ka arvestab lenksuga kaelatoru, mis on maanteerattaga võrreldes lühem, et lubada võimalikult madalat sõiduasendit.

Ratta geomeetriale ja sõiduasendile lisaks on uuringud näidanud, et peale aeroasendis sõitmist on üleminek jooksule märgatavalt efektiivsem ja kiirem.

Siiski tuleb meeles pidada, et triatloniratas sobib eelkõige siledale ja kergete tõusudega maastikule ning sõitmiseks aeroasendis. Selle piirajad ilmnevad kohe, kui on vaja kiireid kurve võtta või tehniliselt raskel maastikul liikuda või tuules sõita, mil parimaks lahenduseks on ikkagi maanteeratas (ära ei saa muidugi unustada, et inimesed on erineva võimekusega).

Kumb siis valida? See oleneb 🙂 milline on Sinu keha ja tema omapärad (painduvus?), millised on Su ambitsioonid, kui paks on Su rahakott ja kui mugav Sa oled – nende vastuste kombinatsioonist selgub, kas üks, teine või mõlemad.

Tartu Triatlon | (c) Tarmo Haud