Ujumistehnika: kehaasend

Kõrge kehaasend vees on aluseks kiirele ja efektiivsele ujumisele: jalad, puusad ja rind peaksid asuma ühtsel horisontaalsel joonel veepinna lähedal.
Kui Sa punniga või kalipsoga ujudes oled märgatavalt kiirem, kui muidu, siis see on otsene punane tuli, mis ütleb, et kehaasendiga tuleb tööd teha, sest see on suurim takistus, mis ei lase Sul kiiremaks minna.

“Uppuvate jalgade” põhjustajad

Hinge kinni hoidmine. Õhku täis kopsud muudavad rindkere kergeks ja ujuvaks, kui seda enam vajuvad jalad alla. Hingamisest kirjutasin ka eelmine kord.
Pea tõstmine hingamiseks. Selmet pea pööramine.
Vee all liiga ette vaatamine. Seda ei tasu nüüd 100% tõe pähe võtta – on inimesi, kes võivad ja peavadki natukene ette vaatama, aga kui Su jalad upuvad, siis tõenäoliselt aitab selle vastu ka otse basseinipõhja vaatamine.
Põlvest jalgade töö. Krooli jalad töötavad puusast ja põlvest toimub ainult kerge kõverdumine. Kuidas seda saavutada? Kujuta ette, et Sul on sent kannikate vahel ja see ei tohi sealt ära kukkuda 🙂
Käärlöök jalgadega. Tekitab väga suure veetakistuse ja tekib erinevatel põhjustel. Tavaliselt nn. cross-over ehk kehatelje ületamisel. Aga ka tasakaalu puudumisel.
Dorsi flektsioon pahkluust ehk ei toimu pöia sirutust.
Vähene jalgade töö. Näiteks, kes püüab teha kahe-löögi-krooli, siis kehva ujuvuse puhul ei pruugi see tõsta jalgu piisavalt ülesse.
Nõrgad kerelihased. Ujumise (nagu teisetegi spordialade) hea tehnika sõltub kerelihaste stabiilsusest ja tugevusest. Kui Sa ei jaksa jalgu seljalihastega üles tõsta ja seal hoida, siis nad tõenäoliselt “upuvadki”.
Haarde asemel vee alla surumine. Kirjutasin haardest natukene ka eelnevalt. Kui haaret ei toimu ja sirge käsi surutakse veest läbi, siis ka see tõstab ülakeha üles ja viib ajalad alla.
Kinnised puusad. Kontoris istumisest ja rattasõidust kipuvad puusapainutajad (nimme-niudelihas) lühenema ja tõmbavad jalad alla. Venitamine aitab olukorda paremaks.

Lisaks: Kannad musitavad veepinda

Head kehaasendit näitab ka see, kas Su kannad tulevad kergelt vee pinnale. Lase sõbral vaadata. Kindlasti peab see tulenema puusade tööst suhteliselt sirgete jalgadega, mitte põlvest lööduna.
Ja ainult kannad, sest kui jalg tuleb täiesti veest välja, siis tekitab see taaskord liiga suurt veetakistust.
(Nokk kinni, saba lahti :))

Kõige alus: tugevad kerelihased

Lõdva kehaga ujumine pole võimalik, mis tähendab, et su keha on koguaeg kerge pingutuse-sirutuse seisundis ehk ujumine vajab tugevaid kerelihaseid. Kõige triviaalsem on öelda, et hea kehaasendi jaoks pead Sa oma jalad seljalihastega üles tõstma.
Tee selline harjutus: lase ennast lõdvestatult vette kõhuli, jalad kergelt rippus. Tõsta seljalihastega jalad kehaga paralleelseks veepinna juurde.
Juurdeviiv ja toetav harjutus seljalihastele: lama kõhuli kõrgemal pinnal (näiteks köögilaud), jalad üle ääre põrandal. Tõsta jalad kehaga ühele joonele. Korda palju suudad, iga õhtu 🙂

Lisaks visualiseeri: Ilusa kehaasendi jaoks on vaja koguaeg hoida senti kannikate vahel ja suruda abaluud üksteisele lähemale. Nagu valvelseisak.

Ideaalis peaks kehaasend olema kõrgemal, veepinnale lähemal
Sari “Ujumistehnika” koosneb järgnevatest artiklitest:
PS! Kõik fotod on illustratiivsed ega pretendeeri 100% ideaalsele tehnikale.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s