(Artikkel on ilmunud 05.06.2022 Edasi.org lehel) Spordifüsioloogia loengus küsin ikka tudengitelt – mis asi on vastupidavus? Natuke mõttekeerdkäikudes kolamist ja jõuame lihtsa definitsioonini – vastupidavus on võime teha tööd väsimata. Sellele järgneb aga kohe klassikaline küsimus – kumb on vastupidavam, kas see, kes jookseb maratoni nelja tunniga või see, kes läbi 42.2 kilomeetrit kahe ja … Loe edasi: EDASI.ORG: Kuidas saada kiiremaks ja vastupidavamaks?

(Artikkel on ilmunud 06.05.2022 Edasi.org lehel) Kui su eesmärk on pikk ja tervelt elatud elu ning sa pead valima ainult ühe spordi, mida edaspidi harrastada, siis on valik väga lihtne – tee jõudu! Eriti asjakohane on see soovitus, kui sünnipäeva numbrid algavad juba neljaga. Ja kindlasti pole mingisugust põhjust sellest soovitusest loobuda, kui kätte hakka jõudma auväärne … Loe edasi: EDASI.ORG: Ainult üks spordiala terveks eluks? Milline?

Artikkel on ilmunud 09.03.2022 Edasi.org lehel) Pole see nüüd ainult koroonaajastust tingitud, aga aina enam ja enam kostub kõrvu, kuidas asjadele, olukordadele, probleemidele ja situatsioonidele soovitakse läheneda teaduspõhiselt. Ei ole spordi valdkondki selles suhtes erinev – et püüelda kõrgemale, kaugemale ja kiiremini vinnatakse end hiiglaste kukile, kust kaugusse kaedes loodetakse edumaad evida teiste ees. Eks need hiiglased … Loe edasi: EDASI.ORG: Treener, teadus, tehnoloogia – üheskoos teel tippu

(Artikkel on ilmunud 29.01.2022 Edasi.org lehel) Miks otsustab spordikauge inimene sõrme spordi(kuradile) ulatada ja lisaks kaasata protsessi ka treeneri? Miks otsustab mitte(profi)sportlase taustaga inimene saada treeneriks – mida see talle annab? Nende küsimuste üle arutlevad Karmen Reinpõld (40) treenerina ja Andres Kütt (46) harrastussportlasena, kes on omavahel koostööd tegemas kolmandat hooaega. Andres Kütt on hariduselt statistik, hingelt insener ja elukutselt keeruliste süsteemide … Loe edasi: EDASI.ORG: Treeneri ja sportlase vestlus: hea koostöö tugineb andmisele.

(Artikkel on ilmunud 29.01.2022 Edasi.org lehel) Aasta uus on veerema lükatud! Uusaastalubadused on antud või ka juba murtud, kuid see polegi oluline, sest iga päev on eriline, elamist väärt, aga ka esimene kõigi järgnevate reas. Üks meie väljakutsetest, mis võib määrata muuhulgas meie argipäeva kvaliteedi on iseenda tundma õppimine. Olgu see siis vaimsel või füüsilisel tasandil. Treenerina … Loe edasi: EDASI.ORG: mis on pulsi variatiivsus ja miks seda mõõta?

(Artikkel on ilmunud 02.12.2021 Edasi.org lehel) Kell läheneb vaevu neljale pärastlõunal, kui kuulen kolleege kommenteerimas, et juba hämardub. Jah, oleme oma geograafilises asukohas jõudnud aasta pimedaimasse aega. Ei jää kellelgi märkamata, et läheme tööle pimedas ja naaseme koju, ikka pimedas. Niimoodi võib lausa masendus end musta keebina ümber mässida ja kevadvalgus tundub kauge unistusena. Kuidas … Loe edasi: Edasi.org: Kuidas pimedast ajast kasudega välja tulla.

(Artikkel on ilmunud 01.11.2021 Edasi.org lehele) (Sissejuhatav lause) „Kui öelda, et treenimine on kompleksne süsteem, mille väljundit on pahatihti võimatu piisava täpsusega ennustada ning sisaldab olulist üllatuste võimalust, kas siis treenimisprotsess on suvaline?“ Oktoobris kihasid taaskord teadusmaailma telgitagused, kui avalikustati Nobeli preemia laureaate. Teiste seas pälvisid füüsikas selle tunnustuse Manabe, Hasselmann ja Parisi oma panuse … Loe edasi: Edasi.org: Treenimine kui komplekssüsteem

(Artikkel on ilmunud 06.10.2021 Edasi.org lehel) Lihtne on kiirel elukarussellil tiireldes unistada naudinguterohkest ja stressivabast elust, sest tundub, et inimesena otsime elust rahuldust? Kas see ka tegelikult nii on? Või peaks me kuidagi teisiti toetada oma igapäevast heaolu? „Ma ei tahtnud teisipäeval kirjutada, oleksin ebaadekvaatselt olukorda kirjeldanud! Füüsiliselt polnud ilmselt siiski viga – eks ikka … Loe edasi: Edasi.org: Kuidas saab sport toetada minu heaolu? 

(Artikkel on ilmunud 04.09.2021 Edasi.org lehel) Mäletad veel neid aegu, kui (külateel) polnud teeperv isegi valge joonega eraldatud ja jalakäijana pidid puid ja maid autodega jagama. Rattaga ei tahtnud teeääres sõitmisest mõeldagi. Tänaseks on muutunud normaalsuseks, et iga uue (ja ka vana) tee äärde ehitatakse tee kergliikluseks. Ja seda nii Tallinnas, kui ääremaal. Viimastes vaat, … Loe edasi: Edasi.org: Jalakäijad ja ratturid kergliiklusteel – kuidas me sinna ära mahuks?