Vaikus. Juba pikemat aega.

Aga hetkel pean seda heaks vaikuseks, sest elu on näidanud, et vaikust (sotsiaalmeedias) on kahte sorti – kas kõik on väga halvasti ja pole enam motivatsiooni panustada või vastupidi – teha on nii palju, et lihtsalt pole aega selliste asjadega tegeleda.

Viimane poolaasta on olnud hektiline, tihe, intensiivne ja kindlasti omajagu stressirohke. Aasta alguses sai ametliku hoo sisse Eesti maastikuratturite koondis; märtsist maini viibisin Belgias, Hollandis, Rootsis ja Norras kokku 6 nädalat nii maantee-, kui maastikukoondisega. Seal vahepeal kirjutasin valmis ja mai lõpus kaitsesin magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Rääkimata siis igapäevasest treeneritööst oma sportlastega.

Nüüd tunnen üle pika aja, et kõik loksub vaikselt paika – mul on aega keskenduda ja tööd teha, ilma, et üks asi ajaks teist taga ja kuklas tiksuksid kohe kukkuvad tähtajad ning kohustused.

Aga ega see kuidagi ei tähenda, et lihtne on, sest just sellel hetkel, kus tunneli lõpus hakkas valgus paistma (loe: ülikoolile sai joon alla), kukkus Markus (Pajur, MTB koondisest) oma rangluu katki. Oeh. Eks tibusid loeme sügisel, aga tundub pigem mõistlik, kui katastroofiline õnnetus. Samas hooaja põhieesmärk terendab juuli lõpus Itaalias XCO EM’ina. Elu näitab, mis saab.

Kui Markus mind ühel maihommikul informeeris, et eile lõpetas ta Poolas EMO’s ja diagnoositi rangluu murd, siis esimese asjana informeerisin ma omakorda meie füsioterapeuti ja spordipsühholoogi. Tehtagu midagi! Ja see on ülimalt hea tunne, kui sa saad usaldada teist inimest ja jagada vastutust erinevate spetsialistidega.

Just see olukord ja selle lahendamine sundis mind aega maha võtma, sest ma tajusin väga intensiivselt, mida tähendab tugev ja toimiv taustameeskond.

Sestap tahaksin mõne sõnaga tutvustada meid kõiki, kes täna moodustavad Eesti maastikuratturite koondise:

• Kaisa-Kristina Kivirand – füsioterapeut
• Külliki Taylor – spordipsühholoog
• Sulev Lipp – manager
• Erki Kukk – mehhaanik
• Karmen Reinpõld – treener

Kaisa on meie tiimis füsioterapeut. Õpib Tartu Ülikoolis füsioteraapiat ja oli nõus oma teadmiste ja ajaga meie sportlastesse panustama. Selleks, et Kaisa saaks sportlastega segamatult tööd teha, lõime Tartu Specialized’i poodi eraldi nurga, kus saab nii massaaži teha, kui harjutusi ette näidata ja läbi proovida. Mina püstitan lähteülesande (olgu selleks kehatüvi, FMS’i toetavad spets.harjutused, tasakaal-koordinatsioon, jõud, plüomeetria) ja Kaisa loob sellest lähtuvalt kavad ja mis veel olulisem – õpetab need sportlastele selgeks ning pidevalt täiendab ja muudab neid ja jälgib arengut (meeletu töö, müts maha!).

 

Külliki on meie tiimis spordipsühholoog. Ta omandanud spordipsühholoogia magistrikraadi (MSc Psychology of Sport and Exercise) Suurbritannias Leeds Becketti Ülikoolis. Mida kvaliteetsemaks muutub füüsiline treening terves maailmas, seda rohkem paneb saavutussuutlikkuse paika ka see, mis on kahe kõrva vahel. Kevadel Otepääl sportlasi testides saime sisendi ka sellele, kellega ja kuidas tegeleda vaimutreeningul: keskendumis-, lõdvestus- ja kujutlustehnikad. Võistlusanalüüsid spordipsühholoogia vaatepunktist on Külliki pärusmaa. Vaimutreening on üks osa igapäevasest treeningprogrammist.

Sulev on meie tiimi manager. Kuna Sulevi tegevusvaldkond on nii lai, siis kõige lihtsam oleks öelda, et Sulev on meil selleks, et tiim toimiks tiimina – asjad oleksid planeeritud, korraldatud ja tehtud. Kui vaja toetab kõiki teisi liikmeid. Ilma Sulevita lonkaks me ühte jalga tugevalt.

Erki on meie tiimi mehhaanik. Me ju saame kõik aru, et jalgrattasport on tehnikasport. Aga Erki on meil selleks, et me tulemustes ei saaks kunagi tehnikat süüdistada. Kui Erki on võistlustel kaasas, siis on meil kõigil teistel nii palju lihtsam – teame, et saame tehnika temale usaldada ja kõik võimatud olukorrad leiavad lahenduse. (Seltskonnas on ta muidugi tõeline päikesekiir!)

Karmen on meie tiimi treener. Kõik ülalloetletud inimesed on minu jaoks vajalikud selleks, et mina saaks lihtsalt treener olla. Nad teevad super tööd – aitäh!

Meie kõik moodustamegi tiimi tuumiku, aga püüame alati konsulteerida ja kaasata spetsialiste väljastpoolt. Näiteks Kirsti Pedak’ilt saan mina sisendid üldistes füsioteraapilistes küsimustes, mida me Kaisaga siis lahendama hakkame. Markuse olukorraga tegeles dr. Leho Rips. Sportlastel on kõigil veel eraldi massöörid ja abivägi lisaks. Kõike toetavad teekonda tipupoole!

NB! Aga me väga vajame “otseliini” väga hea arstiga, kellega vajadusel konsulteerida ja kes oskab õigete inimeste juurde edasi suunata. Tippsport pole must-valge ja kindla-peale-minek vaid peame tegema otsuseid ka rasketes olukordades (nt. kui kiiresti ja varakult ja kuidas hakata Markust uuesti koormama vms.). Kus peame teadvustama ja oskama hinnata riske, aga julgema võtta vastutust tehtud otsuste eest. Kui Sa arstina soovid meiega koostööd teha või (mitte-arstina) tead kedagi soovitada, palun võta minuga ühendust: 5214412 

Lisaks peale teadmiste on meil väga vaja ka finantsilist toetust – igasugune abi on teretulnud!