Igapäevane rutiin - rattariided selga, joogipudel valmis ja enne toast väljumist veel vaja kummid pumbata... ja hakkab pihta: 6 BAR'i on sees ja pumba ots lendab ventiili pealt ära... uus katse, sama seis. Siis püüad ühe käega pumpa ventiilil hoida ja teisega pumbata. Saad kuidagi 8 BAR'i sisse ja kui hakkad otsikut eemaldama, siis ikka … Loe edasi: Põrandapump – 5 valikukriteeriumit ostu tegemiseks

Juba mitu aastat lubatud uue-põlvkonna pedaalipõhine võimsusandur on lõpuks kohal - Garmin Vector! (Edited: LOOK Polar võimsusandur on küll juba mõnda aega turul, aga praegu jutt ANT+ süsteemiga ühilduvast andurist.)Esimesed katsetused ja arvustused on tehtud:- Bikeradar annab punkte 4.5 / 5 ja ütleb "Ease of use and wealth of data justify switching pedals".(Kasutusmugavus ja andmete … Loe edasi: Garmin Vector – pedaalipõhine võimsusandur

Hää meel on tõdeda, et triatlon jõuab rohkem ja rohkem massidesse ja võistlustel on palju neid, kes esimest korda selle natukene pretensioonika ala starti tulevad.Siiski torkab ka aeg-ajalt silma, et reeglitega ei olda alati sinapeal. Seda just võistlusel, kus tuulessõit on keelatud ja kõik tegevused pole iseenesest mõistetavad. Ja endalgi on kasulik aegajalt reeglid üle … Loe edasi: Tuulessõit keelatud! Reeglid?

Umbes korra kuus saan rõõmustava kirja postkasti, kus tuntakse huvi kinesioteipimise ja hallux valguse vastu. Rõõmustav pole mitte see, et inimesel on probleem, vaid see, et sõna levib, et peale operatsiooni on ka teisi alternatiive.Siiski tahan selles valguses kummutada arvamust, et kinesioteipimine on lihtne nagu plaasterdamine. Ilma spetsiifiliste inimfüsioloogia teadmisteta (kust lihas algab, kuhu kinnitub, … Loe edasi: Kinesioteipimine

Kuigi ametlikult on triatlonis grupisõit lubatud ainult olümpiadistantsil (1.5km ujumist, 40km ratast, 10km jooksu), siis enamusel harrastajate distantsidel on see lubatud ja ka üksikutel eliidi distantsidel lisaks.Kas selles nüüd midagi head või halba on, aga sellest oleneb ka näiteks treeningute ülesehitus võrreldes temposõiduga triatloniks valmistumisel. Kuigi kõik grupisõidu põhitõed peavad ka siin paika, siis taktikaliselt saame … Loe edasi: Triatlon ja grupisõit

Ikka tuleb ette, et keegi kurdab käte suremist, kui rattaga sõidab. Tõenäoliselt on kurjajuureks peopesa närvide kokku surumine. Kas siis keskmise närvi (median nerve), mis võib põhjustada karpaalkanali sündroomi (Carpal tunnel syndrome) või küünarluu närvi (ulnar nerve), mille tagajärjel võib tekkida lenkstangi paralüüs / halvatus (Handlebar palsy).Närvid surutakse kokku, kuna raskus on viidud kätele ja/või … Loe edasi: Käed surevad rattasõidul

Lühendatud versioon ilmus ajakirjas Jooksja (nr. 25)On aasta 1989, 23. juuli, Tour de France'i viimane etapp. Ees ootab 24.5 km pikk individuaalne eraldistardist sõit. Laurent Fignon juhib üldarvestuses 50 sekundiga Greg LeMond'i ees. Prantsuse ajakirjandus on ettevalmistanud ülistusväljaanded Fignon'i võidule, aga 8 sekundiga mängitakse ajalugu ümber – LeMond võidab!Kuidas oli see võimalik? Tagant järele on … Loe edasi: Grupisõidu tehnika ja (kirjutamata) reeglid

Kuigi käe vette viimise detailid tunduvad triviaalsed ja isegi tähtsusetud, siis sellest oleneb nii veealuse töö kvaliteet, kui ka võimalikud õlavigastused.Hea käe vette viimise tehnika oleneb kolmest elemendist:1. Käe asend vee suhtes2. Käe vette viimise punkt3. Käe sirutus otse õla etteKäe asend vee suhtesKäsi peab vette minema sõrmed ees, peopesa vaatab alla. Selline vette viimine loob … Loe edasi: Ujumistehnika: Käe vette viimine

Jätkame roteerimisega.Iga tõmbega peaks keha roteerima küljelt küljele umbes 45-60 kraadi. Seda selleks, et käe tõmbesse kaasata suuri kerelihaseid. Kes kipub väga kõhu peale ujuma, kasutab ainult väikeseid käelihaseid, mis kiiresti väsivad.Tähelepanek: kuigi keha roteerib küljelt küljele, siis pea on konstantselt paigal (hingamisele minnes loomulikult mitte). Kui peaga kaasa liikuda, tekitab see liigset veetakistust ja … Loe edasi: Ujumistehnika: roteerimine ja käe lõdvestusfaas

Jalgade tööl on ujumises kaks eesmärki:Tõsta jalad kõrgele veepinnaga paralleelselt ja kehaga ühele joonele, läbi mille vähendatakse veetakistust;Tekitada edasiviivat jõudu.Viimase punkti kohta peab esimesena paika panema fakti, et tugev (6 või 2-löögiline) jalgade töö moodustab tippujujatel ainult kuni 15% edasiviivast jõust. Ja sellist intensiivset tööd teevad basseini-sprinterid, sest seal on arvel iga sajandik sekund. Loomulikult … Loe edasi: Ujumistehnika: jalgade töö