Ikka tuleb ette, et keegi kurdab käte suremist, kui rattaga sõidab. Tõenäoliselt on kurjajuureks peopesa närvide kokku surumine. Kas siis keskmise närvi (median nerve), mis võib põhjustada karpaalkanali sündroomi (Carpal tunnel syndrome) või küünarluu närvi (ulnar nerve), mille tagajärjel võib tekkida lenkstangi paralüüs / halvatus (Handlebar palsy).

Närvid surutakse kokku, kuna raskus on viidud kätele ja/või pole pehmendavaid asjaolusid, mis vibratsiooni summutaksid. Näiteks geel-pehmendusega rattakindad, maastikurattal amort jms., lisaks aitab olukorda leevendada käte asendi muutmine.

Aga nendele lisaks olen ma ise (ratturite soovitusel) mitu aastat sõitnud kahekordse lenksupaelaga. Sai see olukord alguse sellest, et ma originaalpaela ei tahtnud ja tegime hoopis otsuse, et jätame selle alla ja paneme teise peale – tõeliselt toekas tunne on kahekordsest kinni hoida ja ka vibratsiooni üle pole ma kunagi kurtnud 🙂
Nüüd vahetan paela välja, aga enne proovin ka “õhukesega” sõita ja vaatan, kuidas tunne on.

Kahekordne lenksupael – vasakul-roosa; ühekordne paremal-valge.