Põrandapump – 5 valikukriteeriumit ostu tegemiseks

Igapäevane rutiin – rattariided selga, joogipudel valmis ja enne toast väljumist veel vaja kummid pumbata… ja hakkab pihta: 6 BAR’i on sees ja pumba ots lendab ventiili pealt ära… uus katse, sama seis. Siis püüad ühe käega pumpa ventiilil hoida ja teisega pumbata. Saad kuidagi 8 BAR’i sisse ja kui hakkad otsikut eemaldama, siis ikka midagi jookseb välja ja oledki surnud ringis, kus enne iga sõitu pead alati kumme pumpama.

Mingil hetkel saab sellest kõrini ja / või tekitab paljas mõtegi kummide pumpamisest stressi. Seda päevani, kus tuleb otsus, et varustus saab täiendust uue pumba näol (järjekorras kolmas). Ma pole sellest mõttest vaimustuses, sest uus väljavalitu maksab umbes kaks kord rohkem, kui eelmised pumbad ja usku, et tegu on hea isendiga, pole minus üleliia.

Õnneks saab mu uskmatus kohese tagasilöögi, kui kasutan seda pumpa esimest korda – naeratus tuleb huulile ja peas keerleb mõte, et kus selline variant küll varem peidus oli?

5 valikukriteeriumit põrandapumba valimisel:

1. Millisest materjalist pump on tehtud?

Plastmassist pumbad võivad küll odavamad olla, aga vastupidavus ei anna metalliga võrreldagi ehk katsu ja tunneta ja veendu, et tegu oleks tugeva isendiga. Teras, alumiinium, puit jms. on märksõnad, mida materjalide hulgast otsida.

Teras, alumiinium ja puit

2. Kui kõrget maksimaalset rõhku on vaja?

Mida kõrgemat rõhku suudab pump genereerida, seda kallim ta ka on. Kui kasutad ainult clincher kumme (sisekummiga), mille maksimaalne rõhk on ~8.5 BAR’i (jättes kõrvale ~11 BAR’i erandid), siis ei ole vaja osta pumpa, mis suudab tekitada 13 BAR’i. Saad sama raha eest parema pumba endale lubada. Kasutades aga tubulare, pead tähelepanu pöörama ka pumba suutlikkusele.
Infoks:
1 BAR = 14.5 PSI
1 BAR = 0.987 ATM

Mõõtühikuteks on siin BAR / PSI

3. Otsiku kinnitussüsteem

Kõige lihtsam ja enimlevinum on nn. hoovasüsteem, kus surudes otsiku ventiili otsa, sulgub see, kui hoova üles tõmmata. Samas on selle puudusteks, et nii ventiilile asetades, kui pärast ära võttes kipub osa õhku välja tulema. Veel suurem kurjajuur on kuluvad keermed, mis on otsiku sees, et teda ventiili küljes kinni hoida – see tekitabki postituse alguses tekkinud olukorda, kus rõhu suurenedes pumbaotsik lihtsalt ventiili küljes ära lendab. Tekib see nii ajaga, kui kogenematute kasutajatega, kes mõnikord jõuga kinnist otsikut ventiili küljest eemaldavad.
Pildil olev süsteem aga töötab palju “keerulisemalt”. Nimelt peab selle keermega ventiili külge keerama (see lisaaeg on ennast väärt). Aga see süsteem ei lekita kunagi õhku ja on võimalik kasutada ka väga lühikeste ventiilide puhul (näiteks kui juhtud kõrgemale pöiale natukene lühikese ventiiliga sisekummi paigaldama).
Veel suurem pluss on must nupuke kuldsel osal, mis enne otsiku eemaldamist võimaldab rõhu välja lasta ja õhukaod olematuks muuta. (Ma ei pea enam enne iga sõitu pumpama. Siiski eelistan kõrget rõhku ehk pumpan ikka ~2 sõidu / päeva tagant.)

Keeratav kinnitus + rõhu väljalaske nupp

4. Presta / schrader otsikud + vahetusmugavus

Kuigi enamus võistluskumme kasutavad presta otsikut (peenike), siis kunagi ei tea, millal pead hädast välja aitama naabrimehe vana meestekat või lapse jalgrattakumm vajab pumpamist, mis tihti on schrader ehk nn. autootsikuga. Nii et pumpa valides, veendu, et sellel on kaasas mõlemad otsikud, mida oleks ka lihtne vahetada. On need siis kõrvuti asetsevad augud (nn. hoovasüsteemi puhul) või on otsiku pooled vahetatavad (nagu alloleval pildil).

Presta / schrader otsad

5. Disain, ilu, kasutusmugavus

Kõik eelnev on olnud funktsionaalsuse kohta ja see on pumba valimisel aluseks. Siiski ei saa ära unustada ilumeelt. Tõenäoliselt tuleb hea pumba eest ka rohkem raha letile laduda, aga kes seda tahab teha, kui toode on kole nagu öö (ilu on vaataja silmades loomulikult). Ehk ilus ja puhas disain, lisaks pisidetailid, mis muudavad pumba kasutusmugavust, vajavad ka tähelepanu – näiteks kuhu ja kuidas ma kinnitan muidu tilpnema jääva vooliku jms.?