Kui postitasin Täpile koormustesti kinkekaardi, sain tagasisideks, et võiks kirjutada täpsemalt sel testi teemal. Hmm, mõtlesin. Nüüd, kui ma olen 2 aastat (alles, eks. Aga tundub nagu igavik.) regulaarselt koormustesti teinud, tundub see nii loomulik ja vajalik minu jaoks, aga võib olla peaks seda mõtet teistega ka jagama?

Mis asi see koormustest on?

Alustan algusest. Mis seal koormustestis sinuga siis juhtuma hakkab? Nüansid võivad erinevates asutustes erinevad olla, aga põhimõte peaks ikka sama olema.
Soovitav on eelmisel (ja samal) päeval mitte väga intensiivset trenni teha. Ka ei tohi olla haige ega alles põdenud palavikuga haigusi (loogiline, eks.). Joo piisavalt ja söö 2-3h enne testi nii, et testi ajal poleks kõht tühi ega täis.

Lähed kohale, vahetad riided. Alustatakse üldiste testidega (võivad samuti olla või mitte olla paketis) – kaalutakse, mõõdetase, tehakse spirograafia? (nn. puhumistest), EKG, vererõhk, vereproov jms.

Räägid spordiarstiga. Lähed rattale / jooksurajale (rattal on võimalik külge panna oma pedaalid ja sõita rattakingaga või lausa kasutada oma ratast, oleneb teenusepakkujast), pannakse pulsimõõtja peale, mask ette (mis mul alati natukene ebameeldiva süda-paha-tunde tekitab), v-o klemmid keha külge. Alustatakse madalatest võimsustest (ratas) / kiirustest (jooks) ja hakatakse neid ~2 minuti tagant tõstma. Vahepeal võetakse näpuotsast verd ja/või mõõdetakse vererõhku. Sina muudkui väntad või jooksed kuni sinnani, et enam ei jõua ja tõstad nn. käed üles (ära jooksulindilt maha kuku :)).

Tubli tüdruk! Võid pesema minna. Siis räägid arstiga uuesti, saad hunniku pabereid ja koju minek. Lihtne.

Aga miks seda ikkagi vaja on?

Treeneri mätta otsast

Kui keegi pöördub minu poole treeningplaani sooviga, siis ühe küsimusena küsin ma kindlasti ka, kas oled teinud koormustesti? Miks mulle seda infot vaja on? Esimene ja kõige tähtsam põhjus on see, et mul on kinnitus, et antud inimene on terve tegelemaks vastupidavusaladega. Mina ju vastutan ka kui hakkan teda treenima…

Teine põhjus on see, et mul on ülevaade inimese individuaalsetest pulsitsoonidest. Jah, ma saan neid efektiivselt kasutada inimese arendamiseks, aga alustuseks annab see mulle infot, mille järgi ma saan tagada, et inimene endale liiga ei tee treeningutega. Et ta ikka enamuse ajast treeniks aeroobses tsoonis, sest siis me treenime tema südant. Anaeroobses hakkame südant koormama (mida on treenitud südamele ka vaja teha), aga kui seda teha liiga vara ja liiga palju, siis võivad tulemused kurvad olla. Inimeseti võivad need numbrid suuresti erineda ja selleks ongi testi vaja.

Sportlase pilgu läbi

Sportlasena on asi lihtne (kui sa just iseenda treener ei ole, siis loe uuesti eelmist punkti :)) – koormustest näitab, kas ja kuidas sa (taand)arenenud oled.

Paar sõna pulsist

Üks põhilisi andmeid, mis koormustest annab on sinu individuaalsed pulsitsoonid. Saad teada mõned tähtsad numbrid – näiteks anaeroobse läve, mis hästi lihtsalt öeldes on selline pulsinumber, millest üle minnes, hakkab piimhape kuhjuma (“põlevad lihased”) ja tööd tehakse hapnikuvõlas ning “hing paelaga kaelas” tunne on kiire tekkima. Vot siis sa koormad südant.
Teine number ehk tegelikult numbrite vahemik on nn. põhivastupidavuse tsoon ehk selle pulsiga “laotakse põhja” ja põleb ka rasv (NB! kaalulangetajad).
Muidugi on seal infot pööraselt rohkemgi.

Millal oleks õige aeg koormustesti teha?

Praegu on sügis ja talv näitab nurga tagant juba hambaid. Kas praegu ongi mõtet mingit koormustesti teha? Vormi ka nagu pole ja võistelda tahan ju tegelikult alles suvel – kus mul kiiret?
Nii ja naa. Ilusaid võimsus- või kiirusnumbreid ei pruugi praegune test tõesti näidata, aga pulsitsoonid saab ikka paika. Mis puudutab suvist võistlemist, siis praegu ongi just ideaalne aeg ettevalmistusega alustada (atra sea talvel..) ja õigetes pulsitsoonides treenimine on ainus õige võimalus tervena ja tugevana suvesse jõuda.

Aga kui tsoonid on teada, siis võid valida oma igaaastaseks koormustestiks suhteliselt kindla kevadise aja ning sellisel juhul on ka tulemused võrreldavad ja areng nähtav. Kui tahad, võid teise testi teha ka sügisel, aga korra aastas on ka tervisesportlasele peaaegu et kohustuslik.

Sügis on täiesti õige aeg esimeseks koormustestiks

Kas rattaga või joostes?

Ikka sellega, mis on su põhiline (võistlus)sport. Triatleetide suhtes on vastakaid seisukohti. Kes ütleb, et läved (anaeroobne ja aeroobne) on suhteliselt samad, aga tsoonid seal ümbes rattas natukene madalamad kui jooksus. Teised jälle ütlevad, et ühtset valemit, kuidas ühe andmeid teisele kanda, polegi. Ideaalses maailmas teeksid kaks erinevat testi, erineval ajal. Reaalses elus vali see, mis südamelähedasem ja/või vajab rohkem arendamist.

Kogemusi?

Millistes asutustes oled ise käinud koormustesti tegemas või kuhu plaanid minna ja miks just sinna?