Täna käisime jungadega (juuniorid, vanuses 17, 18 aastat) Paris-Roubaix’ rada läbi sõitmas (mina muidugi autos täna). Nende rada on täpselt sama, mis eliidi viimane 110 km. Nende võistlus toimub samamoodi sellel pühapäeval, 09.04.17. ja mul avaneb taas võimalus võidusõidul autos kaasa tiirelda.

Tähelepanekud:
#1 mis kummid alla lähevad? Tahaks laiasid (26 mm+), aga tihti seavad rattaraamid omad piirangud ja ei mahu lihtsalt vahelt läbi.

#2 sisekumm vs liimitav – eelistaks viimast, aga erinevad tingimused seavad omad piirangud.

#3 mis rõhk sisse panna – poisid erineva kaaluga, erinevad kummid – kellel ette 5.0 ja taha 5.5 või teise kummiga 6.2 ja taha 6.8 – seda me täna testisime. Sõidu alguses läks Brentil kohe ka kumm – clincher – jooks vahetati ära ja Veiko vahetas sisekummi tagaistmel uue vastu.

#4 peale esimest munakat (16-st), mis oli ka kõige pikem ehk 3700 m, kaotasime 2 pudelit (korvid tuleb kindlamaks muuta) ja lasime Pajuril rõhu tagumisel kummis 5.5 pealt 5.3 peale ja vedasime ta auto tuules punti järgi.

#5 neljanda munaka (Pavé du Moulin de Beuvry, 1.4 km) peal läks järgmine kumm, ikka clincher.

#6 enne viiendat oli see tagasi vahetatud.

#7 järgmiste munakate peal kaotasime veel 2 pudelit, korra kiilus kett kinni, aga see probleem lahenes ilma sekkumata, paar close-call’i oli kukkumisega, aga muidu oli poisid ühtlaselt tugevad, püsisid lõikudel koos ja varustus pidas suuresti vastu. Success!

# praktilisest vaatevinklist – (a) ma tahaks ka sama lihtsalt põiepeatust teha nagu mehed; (b) auto veermikule need munakivi lõigud kuidagi sõbralikult ei mõju, mis muidugi ei takista seal 90-ga sõitmast.

PS! Kas te ikka adute, et ma sain täna Paris-Roubaix rajal sõita. Vapsee elu!

Jungade maanteeratturite koondis Paris-Roubiaux’ rajal trennis from Karmen Reinpõld on Vimeo.