Kui vahetusala on korras, siis on õige aeg mõelda ujumise peale.

– Kas mul üldse on vaja kalipsot? 
Nii ja naa. Kui teed kesksuvel ühe triatloni ja vesi on parajalt soe, siis sellel väljaminekul suurt kaalu ei ole. Samas, kui tahad Eesti suves harrastada avaveeujumist ja osaleda enamus triatlonidel, siis see investeering tasub end kuhjaga (eriti külmavarestel :)).

– Kuidas kalipsot valida?
Kalipsosid on hinnaklassilt seinast-seina. Soodukaga saab ka alla 100€ kuni 1000€ või rohkemani välja. Kummastki otsast ei tasu päris osta (kui just 300€-ne kalipso pole 100 peale alla hinnatud :)). Keskmine hinnaklass ongi nii 200-300€. Kalipso peaks olema ikka pika varrukaga ja keskmiselt umbes 3-4mm paks (erinevad osad on erineva paksusega). Internetist tellides on võimalik näiteks talvel väga hea hinnaga kalipso saada, aga nagu ikka ei saa sa seda proovida ning erinevate tootjate suurused kipuvad suurel määral erinema.

– Kuidas kalipsot selga saada?
Kui keha on niiske või tunned, et kalipso kitib naha külge, siis on võimalik kasutada kilekotti. Paned jala/käe koti sisse ja tõmbad siis kalipso üll’ ning pärast võtad koti ära ja kordad teise jala/käega. Või teed keha beebiõliga kokku, siis läheb ka libedamalt 🙂
Aga kalipsot tõmmatakse selga nn. tagurpidi, et pealmist kihti ei vigastaks. Mis see tähendab? Seda, et paned jala sisse nagu ikka, aga ülespoole tirima hakkad voodrist kinni hoides, mitte väljast poolt. (Videos tehakse seda kilekotiga.) Jälgima peab, et jalgavahe oleks õiges kohas ja et käed oleksid vabad ehk varrukad tuleb tõmmata kõrgele õla juurde.
Mis ma ikka seletan – vaadake videot.
Video ära võtmisest.

Massistart ujumises

Aga kel’ tõesti plaanis esimesed triatlonid, mis hõlmavad ka avaveeujumist, siis panen kirja mõned terad, mida ujumises jälgida võiks:
– kui tulemus pole põhiline ja kogemus uus ning kerge värin hinges, siis vali startimiseks äärmine koht ja jäta vajadusel eesseisvatega vahe sisse
– adrenaliinitulvast hoolimata püüa sälitada rahu 🙂
– keskendu vettehingamisele – tugevalt ja pikalt – see rahustab ja on lihtsam sälitada aeroobset tsooni
– määra omale suurem “maamärk” (lisaks poile), mida jälgida, et kursilt kõrvale ei kalduks. Maamärgist pole kasu, kui sa umbes üle 6-9 tõmbe ei vaata seda 🙂
– sama jutt peale tagasipööret, et teaksid, kus on väljajooksuala ja kuidas seda leida
– püsti tõused alles siis, kui sõrmedega liiva kaabid, siis on piisavalt madal, et veest välja joosta
– püsti tõustes ole valmis, et pea võib hakata natukene ringi käima.
– pea võib ujudes ka ringi hakata käima ja see juhtub eriti tõenäoliselt jahedas vees, kui külm vesi pidevalt kõrva loksub. Sestap on hea mõte kasutada mütsi ja vajadusel ka kõrvatroppe.

Mis edasi tuleb, loe juba vahetusalade postitusest.

Tundub nagu raketiteadus, aga tegelikult piisab ainult ujumisest 🙂