Eelnevalt oleme käsitlenud:
* lenks, kaelatoru, stem
* aerotorud
* aerokiiver
* kombe + kingakatted
* jooksud

Kui sul kõik eelnev on juba ideaalne, siis temporatta raami maksumus ei ole küll seda 17 sekundit väärt, mida sul on võimalik 40 km pikkuse raja peal võita. (See võrdlus peab paika siis, kui tegu on raamide võrdväärse materjali ja kaaluga.)

Teadlased ütlevad meile numbreid, aga olen näinud ka pettunud nägusid, avastades, et tõesti see investeering polnudki nii magus, kui loota võis.

Kuid siin on üks või paar positiivsemat “aga” ka. Kui näiteks kaelatoru kõrgus ei lase sul kunagi aerodünaamiliselt efektiivset asendit maanteerattal saavutada, siis hakkab vaikselt temporattasse investeeritud raha ennast ära tasuma. Paneme sinna otsa tehniliselt nõudlikud rajad (Pirita eraldistart, TriSmile triatloni rada vms.), kus su suurimad sõbrad on käiguvahetajad ning hakkabki mugavus-kiirus-ohutus iga kilomeetriga aina enam sind veenma, et see raha ikkagi oli ennast väärt.

Meeldetuletuseks siia ka pilt, mis on grupisõidu ja eraldistardi rattaraamide vahe:

Temporatta raami omapärad

Muidugi lisandub siia veel raami torude kuju ja muud pisidetailid, mis mängivad sekunditega rolli.

Aga kolmas põhjus veel, mis võibki olla peamine põhjus temporatta ostuks, on lihtsus – ostad komplekteeritud ratta ja asi vask. Tõenäoliselt pead sinna ainult võistlusjooksud juurde ostma ja sõiduasendi paika saama ja oledki valmis täisvarustuses ja -kiirusel võistlustulle asuma. Kellele ema, kellele tütar…

Aa, üks asi veel – ära unusta, et sekundeid võid kaotada ka, kui kinnitad oma võistlusnumbri ainult nelja haaknõelaga kaheksa asemel – detailid loevad!