Niisiis jäime eelmine kord pooleli teemaga, kuidas maantee rattast teha eraldistardi püss?
Nagu siis juba nähtus – ideaalset nahka sellest ei saa, aga parem ikka kui paljas vesi 🙂
Kui esimesena vaatasime rohkem ratta enda muutmise võimalusi või piirajaid lenksu kõrguse ja kaelatoru pikkuse näol, siis täna läheme edasi juba lisavarustusega ehk ühe suurema “ajavõitjaga” – aerotorude / aerolenksuga. Teadlased on välja arvutanud, et aeroasendi kasutamine annab umbes 2 minutit ajavõitu 40 km eraldistardist sõidu kohta.
Aerotorud
Aerotorud kinnitatakse maanteeratta lenksu külge.
Aerotorud nagu nimigi ütleb, on torud, kas süsinikust (kergemad, kallimad) või alumiiniumist, millele lisandub nn. pehmendustega käetugi. Ehk see kompott lubab sul “lamada” lenksu peal, tehes end võimalikult madalaks ja kitsaks ning seega vähendades tuuletakistust, mis omakorda laseb vähema energiakuluga sama kiirusega sõita või samaväärse energiaga kiiremini. Lihtne! 🙂
Torusid on erinevaid – sirged (pildil ülavalt esimesed), S-kujulised (ülevalt teised) ja nn. suusaninad (pildil alumised). Pane tähele, et torud on antud pildil suunaga ülevalt alla ehk käetugi käib ülemisse osasse. Ülevalt kolmas on ka S-toru, aga käiguvaheti integratsiooniga.
![]() |
Erineva kujuga aerotorud |
Sirged torud on väga aerodünaamilised ja mis seal salata, ka ilusad oma sirge ja puhta disaini poolest. Aga nende puuduseks võib pidada kätele (just randmetele) väga rasket staatilist asendit, mida igaüks ei pruugi taluda.
S-kujulisi torusid nimetatakse ka võistlustorudeks. Võrreldes sirgetega on tehtud siin kompromiss kerge S-kujulise jõnksuga, mis lubab randmetel olla mugavamas asendis.
Suusaninad on kõige pretensioonikamad. Ühelt poolt võib neid silma järgi pidada kõige vähem aerodünaamiliseks ja kõige mugavamaks. Aga tegelikkus on midagi muud – Rahvusvaheline Jalgrattaliit (UCI) on need oma võistlustel ära keelanud põhjusega, et need on “liiga kiired”. (Triatlonis peaksid need siiski lubatud olema.)
EDIT: Samas saab neid kasutada tekitamaks “palvetaja asendit” (googelda “Praying Mantis“). Antud asendi kasutamine on aga UCI poolt keelatud.
Siiski pole see ühesuunaline tänav – nende torude palvetaja asendisse paika saamine on täppisteadus, mida saab pakkuda individuaalselt tehtud tuuletunneli test. Väiksemgi kõrvalekalle, tekitab märgatavalt suurema tuuletakistuse ja/või võimsuse kao.
NB! Kui kasutad aerotorusid, kus otstes puuduvad käiguvahetid, siis need otsad tuleb kinni panna. Just nagu MTB lenksu otsad. Miks? Sest kui toimub kukkumine ja see ots kellelegi säärde kukub, siis kätte saab selle ainult koos torude sees oleva lihaga.
Kinnitamise viisid ja reguleerimine
Kui torud valitud, siis peab üle vaatama ka käetoed. Kui ratta kaelatoru kipub olema liiga pikk, siis üks võimalus asendit madalamaks saada on paigutada aerotorud lenksu alla -> vaata allolevat kahte pilti. Pane kindlasti tähele, et mitte iga firma ja mudel ei paku sellist võimalust. Klassikaliselt on torud ja “padi” üleval pool lenksu.
![]() |
Käetoed on küll samasugused, aga tähelepanu tasub pöörata kinnitustele. |
![]() |
Madalam ja aerodünaamilisem viis aerotorude paigaldamiseks |
Ja nüüd reguleerimine. Kuna pilt on jutust kõnekam, siis vaatame illustratsiooniks sellist pilti:
![]() |
Reguleerimisvõimalused on suure ampluaaga |
Inimesed on erinevad. Nii nagu on pikkisuunas painduvus mõnel piiratud (lenksu ei saa liiga alla lasta), võib ka probleeme olla õlavöötmega, mis ei lase liiga kitsast asendit hoida või on loomu poolest laiad õlad. Ehk reguleerimisvõimalused on A ja O efektiivse aerodünaamilise asendi paika saamisel. Lisaks pildil toodud patjate laiuse muutmisele, saab muuta ka kinnituse asukohta lenksul ehk veelgi ulatust suurendada.
Aerolenks maanteerattale?
Aga miks mitte paigaldada päris aerolenks maanteerattale? Põhimõtteliselt on see ju võimalik, aga ma ei tahaks selles suhtes väga sõna võtta – puudub mul endal selles kogemus. Aga kui raha (lasta iga korda rattapoes vahetus teha) või enda oskused ja aeg (vahetada ise) pole piirajad, siis tõesti miks mitte?
Mis see annaks? Suurim efekt on kindlasti selles, et käiguvahetust saab teostada asendist väljumata ja kui tegu on üles-alla rajaprofiiliga, kus käikudega mängimist on palju, siis tõenäoliselt tasuks see asi end ära. Kellel kogemust – jagage!
Järgmine teema on aerokiiver…
Lisaks:
* kombe ja kingakatted
* jooksud
* aeroraam
Pildid: http://www.zipp.com/ | http://xrdracing.com/