Kas reisil viskan jalad seinale?

Nii tore on lasta oma treeninguid planeerida ja mõelda, et mitu kilomeetrit ma küll sel nädalal läbida jõuan. Aga vot, võta näpust, selgub, et pool nädalat võib otse korstnasse kirjutada, sest ees ootab (oodatud või ootamatu töö)reis. Töö vastu meist enamus ei saa ja tulebki kohvrid lagedale kraamida ja pakkima hakata.

Kuna SHE:MARATHON on suunatud nii ratturitele kui jooksjatele, siis kriban siia mõlemad stsenaariumid, mis mõnikord on natukene mustema, mõnikord hallikas-valge toonilised.

Alustan jooksmisest, sest see on niii lihtne, vähemalt teoorias :). Kui kohvrid ootavad ammuli sui, et neile riideid lõugade vahele loobitaks, siis pole midagi lihtsamat, kui triiksärgi ja plissee-seelikule lisaks sinna ka jooksutossud ja retuusid ära eksivad. Nojah, see oli see kõige lihtsam pool, aga kuidas siis ikkagi reaalselt ka trenn tehtud saaks? Üks võimalus on eelnevalt uurida ja nõuda:), et hotellis, kus peatud, oleks ka jõusaal, mis oleks nagu easy-way-out, aga minu meelest liiga igav. Jooks on nauding liikumisest ja ruumist, mis sind ümbritseb ja mis saab olla mõnusam kui mõnes ärkavas (suur)linnas väike jooksutiir teha.

Siin on muidugi mõned agad – kas lähiümbruses on mõnus park, kus saab joosta ja kui ongi, kuidas sa selle üles leiad? Kas oled nõus rahulduma võtan-suuna-paremale-ja-kui-30min-täis-siis-pööran-tagasi suhtumisega? Siis võib tekkida olukord, kus enam ei mäletagi, kuidas tagasi minna 🙂 Ma võin siin naeratada, sest mul on kuskil alateadvuses üsna täpne kompass sisse ehitatud, aga kui ikka võõras kohas ära eksid, siis püüa pärast koosolekule hilinedes teisi veenda, et sina püüdsid tervislikke eluviise harrastada ja silmaalused on kottis lihtsalt varajasest ärkamisest, mitte hilisest hotelli jõudmisest, eks.

Kellel internet ja nutitelefon käepärast, võib kasutada nii GPS’i enda ja hotelli lokaliseerimiseks, kui ka näiteks uurimaks, kas su peatuskoha juures mõnd mõnusat jooksutrassi pole, mille keegi juba üles oleks märkinud. Näiteks leidsin guugeldades sellise lehe: http://www.mapmyrun.com/routes/ – lisa oma jooks või kasuta teiste omi.

Kui aga jooksurada leitud ning tee sinna ja tagasi selge, siis tegelikult on veel takistusi, mis ootavad lahendusi. Kipuvad ju tööreisid olema stiilis kiire-aega-pole-koosolek-siin-õhtusöök-seal. Aga nagu ma juba mainisin, siis lootus jääb, et sind varahommikusele pannkoogile ei kutsuta ehk reisil on arvatavasti kõige lihtsam joosta just varahommikul – eriti kui peaksid reisima “ajas tagasi”. Viimast just selle tõttu, et keha on ikka harjunud oma sisemise kellaga ja miks sundida end magama, kui saad ära kasutada ajavahest tekkinud unetust (sest kodus oleks pidanud juba ammu ärkama) ja jooksma minna. Muidugi peaks lootma, et õhtul oleks sul võimalus sellest lähtuvalt ka varakult põhku pugeda, aga elu pole ideaalne ja kui tahtmist on, siis toome mõnikord jooksu-jumalale ohvreid.

Aga kujutage ikkagi ette seda naudingut, kui oled oma tiiru ära teinud ja peale värskendavat dušši saad buffee-laua äärde hommikusöögile – see on kõike seda ju väärt?

Kui mereääres saaks sörkida, siis ei kõhkleks vist hetkekski, kas minna?

Lubasin ka rattast rääkida. No see on kindel koht, kus jooksmine teeb rattale pika puuga ära. Mõtlen, et peab ikka ahviarmastus ja tahtmine olema, et komandeeringus rattasõitu planeerida. Teoreetiliselt on see ka muidugi võimalik – kui oled tõsiuskne rattur, siis pakid kohvrisse kiivri, pedaalid (koos kuuskantvõtmega) ja rattakingad + rattariided ja loodad, et leiad korraliku rattalaenutuse (kust saab uusi maantekaid, millel SRAM Red jupid küljes :P) või nautlejana rahuldud mõnusa linnarattaga, millega võib olla hoopis vaatamisväärsusi saaks nautida ja sellega trenni ühildada.
Esimesel juhul ootab sind lisaks ees kadalipp, et (jubedast) kesklinnaliiklusest välja saada ja kena trass leida. Metsaradadest ja sinkudest võib vist ainult und näha..

Positiivne on muidugi tõdeda, et südame-veresoonkonna seisukohast pole vahet, millise spordialaga sa parasjagu tegeleda, tema jaoks on tähtis kui kaua ja millise intensiivsusega sa liigud. Ja kuna nn. aeroobset baasi on igal ajal kasulik arendada, siis ratturile mõni jooksu või intensiivse kõnni trenn reisi jooksul on kordades kasulikum, kui üldse mitte liigutamine.

Millised takistused meid veel varitsevad, kui plaanime tööreisil ka trenni teha?

2 thoughts on “Kas reisil viskan jalad seinale?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s