Kui eelmises postituses kirjutasin haigusest, siis täna tahaks vaadata jälle sügise ja talvega seotud teemat ehk treeningriietumist.

Ma arvan, et spordiga tegelejatele on söögi alla ja söögi peale räägitud kihilisest riietusest, aga ehk leiab siitki mõne uue tõetera või vana meeldetuletuse.

Kihilise riietumise konseptsioon on lihtne – alumised kihid peavad transportima niiskuse ülemistesse kihtidesse, ise kuivaks jäädes ning ülemistelt kihtidelt peab niiskus aurustuma. Lisaks sellele on kihtidega hea reguleerida temperatuuri, eemaldades või lisades neid.

Kuigi hea tehniline riietus on suhteliselt kallis, siis tasub see investeering (mugavusse) end ära. Minu enamus taolisi riideid on ostetud juba ~5 aastat tagasi ja ei saa öelda, et ma neid veel välja vahetama hakkaks. Muidugi tähendab see, et ma iga moeröögatusega kaasa ei jookse, aga ju siis pole see minu jaoks nii tähtis ka.

Ma räägin antud kontekstis puhtalt enda kogemusest, toon välja firmad, mis minu koju, kas teadlikult või juhuslikult on jõudnud, aga eks igaüks teeb poes omad valikud – hinna, välimuse vms. järgi.

Minu nn. matkavarustus on pärit matkaklubist ja kannab firmamärki HANNAH – tšehhide firma – kvaliteetne ja hea. Mul on nendest soepesu, fliis, koorikpüksid, mida kasutan sügisel / talvel matkamiseks.
Teine soepesu on BRYNJE võrkpesu, mis ütleme ausalt näeb päris rõve välja (eriti see tumesinine), aga peetakse maailma parimaks spordipesuks ja olen sellega täiesti nõus – sportimisel asendamatu, ei aa higistama ega hakka külm.

Matkamisel kasutan polartec materjalist HAGLÖFS’i fliisi, mis on hästi õhkuene, aga soe-soe.

Sportimisel aga eriti külmadel ilmadel panen esimeseks kihiks Brynje pesu, teiseks Hannahi pesu ja sinna peale CASTELLI windstopper rattajakki. Vot sellel viimasel peatuks kohe hetk kauem. Nimelt soetasin ma selle endale ~4 aastat tagasi röögatu hinnaga (vähemalt mulle tundus nii). Aga ta oli niii ilusa lõikega jakk – valge muidugi (tol ajal tegin ma veel “välimusesporti” :)). Ma küll leppisin mõttega, et ega seda ilu kauaks ei ole, kuid elu näitab, et olles käinud läbi muda ja vee (sõna otseses mõttes), on ta ikka väga korralik ja mis kõige tähtsam – funktsionaalne. Suhteliselt pisike, aga tuult peab nagu loom – mu kõige lemmikum spordirõivas üldse ning väärt igat senti.

Talviseid pealmisi jooksu- või ratta- või suusapükse mul polegi väga korralikke. On ühed soojemad BONTRAGER retuusid, aga need pole windstopper, aga võiksid olla 🙂 Sinna plaanin veel investeerida. Soovitusi? Tahan just retuusi-tüüpi pükse, ei midagi lotendavat.

Sokkidest kasutan tehnilisi spordisokke – tavaliselt paksendatud / pehme tallaga.

Ning A ja O külmemal ajal on müts ja kindad, sest pea, käed, jalad on need, kust soojust eraldub kõige intensiivsemalt. Minu põhimõte on see, et ma võin ka talvel kindad käest võtta, kui palav hakkab, aga kunagi ei võta mütsi peast. Tavaliselt kannan ma kahte mütsi talvel – all on SPORTFUL windstopper rattamüts ja peal VELOLOVE fliismüts. Nendele lisaks on kaelas alati buff ehk memmerätt ja hoian seda enamus aega suu ees ehk hingan läbi selle, mis takistab väga külmal õhul otse kopsudesse jõudmast. Kinnastest on õhemad NIKE kindad, millel on kummine peopesa, mis on täiesti asendamatu igasuguste asjadega tegelemisel – ei mingit vajadust kindaid külmaga käest võtta. Külmal ajal kasutan fliisist ROECKL’i windstopper suusakindaid, mis ka külmal rattasõidul jätavad (minu tavaliselt külmetavad) käed soojaks.

Jooksen ma läbi talve tavaliste jooksutossudega (hetkel Mizuno Wave Elixir 6), mille ma siis kevadel jälle uute vastu vahetan. Ja jooksujalats on see, mille pealt ei tasu kokku hoida – isegi kui näeb kena välja, tuleb teda vahetada (oli vist) iga ~800 km järel? Mina olen arvutanud, et umbes korra aastas on ok vahetada, samas kui ma hakkan nüüd rohkem jooksma, siis pean tihedamalt vahetama. Ka oleks hea, kui treeninguks on eraldi jalatsid ja võistluseks eraldi. Esiteks võiks nende konseptsioon erinev olla – võistlustoss kergem ja teiseks on see, et koguaeg ei koorma ühte jalatsit. Muidugi oleks veel ideaalne, kui oleksid kahed treeningjalatsid, eriti kui jooksed 6+ korda nädalas. Aga noh, mul endal on hetkel ühed, aga mõte on kevadel ikka korralikum varustus hankida.

Kuna eelmisel talvel sõitsin ma ratast ka palju, siis toon siin ära ka just rattakinga teema. Kasutan tavalist suvist SIDI rattakinga. Kuna aga rattaklots on metallist, siis just selle kaudu levib külm kõige kiiremini jalga. Mina ei raatsinud endale päris talverattakinga osta ja lahendasin olukorra nii, et vahetasin sisetallad selliste vastu välja, kus ühel pool on foolium ja teisel pool nn. lambakarv. Lisaks panen kingale peale neopreenist kingakatted. Soki hoidsin suhteliselt õhukese, sest niigi kitsas olukord paneks jala kiiremini külmetama. Sellise varustusega sõitsin kuni -10 kraadiga (suhteliselt tuulevaikne) kuni 2.5h. Muidugi hakkasid jalad kergelt külmetama, aga midagi hullu ei olnud – nautisin rattatrenne täiel rinnal ka jõululaupäeval ning uue aasta esimesel päeval.
Rattal olid all naelkummid ja olin väga rahul selle lahendusega.

Olgem ausad, mida külmemaks läheb, seda kauem võtab riietumine aega (täheldsin, et kuni 30min läks joogipudelite täitmisest, pulsokavöö peale panemisest ratta selga istumiseni). Aga mida mugavam ja funktsionaalsem on su riietus, seda mõnusam on alati trenni minna ja seal olla.
Samas on ikka vaja vahest varustust täiustada või uuendada ehk igasugune kogemuste jagamine on kommentaarides oodatud.

Selline oli selgapandavate riiete hunnik ühel tavalisel talvehommikul