Tartu Rattamaraton

Näete, just seda ma ootangi – tagasisidet. Sest just seepärast, et FB SHE-grupis räägiti ikka ratta tähtsusest ka, muutsin ma She:Marathoni lehel üldist konseptsiooni. Ehk maraton ei tähenda ainult jooksmist vaid ka rattasõitu.

Juba ülehomme saavad tuhanded rattasõbrad osa suurest spordipeost ehk Tartu Rattamaratonist (TRM). Kes läheb lühemale distansile, kes tahab aga taltsutada lõvi ja on end kirja pannud 89 km pikkuseks katsumuseks.

Kas jälle mudaralli?

Kuigi siin Tallinna ümbruses on viimane poolnädalat ilma teinud raju ja vihm, siis mõned keeled räägivat, et Otepää kandis pole vihma nähtudki. Sellest muidugi oleneb, milliseks kujuneb rada – kuivade ilmadega on tegemist mõnusa kõvapõhjalise, vähetehnilise ja kiire rajaga, aga kui ilmataat jonnib, siis muutub rada (eriti tagapool startijatele) lõputuks mudaralliks. Sestap ole emotsionaalselt valmis ka pikki kilomeetreid lihtsalt rada tallama ja mõtlema, mille pagana pärast ma siia küll ronisin. Aga kui terendab finišijoon, on see seda kõike väärt olnud.

Kummid peavad veerema ja pidama

Teemaks on tulnud kummivalik – milline siis valida (kui valida on). Mina ise sõidan Schwalbe Raceing Ralfiga (RR) ja ka eelmisel aastal TRMil ei pidanud pettuma – suurem osa mudast rada oli minu jaoks sõites läbitav. Muidugi oleneb see ka enda ning ratta raskusest. Rasked mehed vajusid pöiani sisse, kui mina mööda muda edasi liuglesin. Mis mulle RR’i juures meeldib on suhteliselt tagasihoidlik muster, mis lubab ka kruusal kihutada, aga piisav, et metsas ja mudas anda suhteliselt head pidavust. Ehk just seda otsigi – tasakaalu veerevuse ja pidavuse vahel (jessver, küll ma nüüd ütlesin targasti :)).

Ratas peab olema tehniliselt muidugi korras – käiguvahetus ideaalne, pidurid korras ja kummides õige rõhk. Seda, milline rõhk peaks olema, saab vaadata kummi servalt, kuhu on türkitud soovituslik rõhuvahemik. Mida tehnilisem rada, seda madalam peaks olema rõhk ja mida kiirem ja kõvem pinnas, seda kõrgem.

Nädal enne võistlust

Aga täna on reede, võistlus pühapäeval. Kuidas siis oleks optimaalne valmistuda selleks sõiduks? Klassikaliselt võib teha 2 päeva enne võistlust puhkepäeva ning päev enne võistlust lühikese (~40min) rattasõidu, kus sees on ka mõned kiirendused, et jalad ja (südame)pumba ilusti tööle saaks.

Aga veelgi tähtsam on õige energia ja vedelikuga laadimine. Kui sa ei ole juba nädala alguses alustanud  suurendatud vedeliku tarbimist, siis täna oleks küll viimane aeg. Joogiks kõlbab ka paljas vesi, aga efektiivsem on näiteks segada mineraalvett mahlaga (õuna või viinamarja näiteks) – siis saad kätte nii mineraalid, vitamiinid, kui ka vedeliku enda.
Sama on toitumisega – süsivesikute laadimine on päevakorral – pasta ja riis erineval kujul on head valikud. Eriti päev enne võistlust tehakse õhtul veel Pasta Party!

Võistluspäev

Võistluspäeva hommikul on hea süüa ~3h enne starti – puder, müsli, saiake vms. Kuna tavaliselt on esimesed kilomeetrid ka maratonis täislaksuga andmine (pulss punases), siis mina võtan alati 20min enne starti ka pool geeli sisse – see annab mulle stardiks piisavalt energiat ja ma ei pea kohe alguses hakkama mõtlem, millal mul süüa on vaja.

Võistlusaegsest söömisest ja joomisest. See on ülioluline! Kui sa tunned nälga või janu, siis on juba väga hilja, midagi süüa/juua, keha on juba defitsiidis ja selle kustutamine võtab aega ning “haamer” on kerge tulema. Sestap peaks sul olema välja mõeldud, millal ja mida sa sööd ning jood.

Mina kasutan erinevaid spordigeele – need on kiired ja efektiivsed. Ja tarbin spordijooki ning vett. Tüüpiliselt on mul 2 750ml joogipudelit rattaraamil, millest ühes on spordijook ja teises vesi (mõnikord ka mõlemas spordijook, aga mitte kunagi mõlemas vesi). Kui on mõlemas spordijook, olen teinud ka seda, et kui ilmub märge, et 1km TP’ni, siis võtan vaikselt geeli sisse ja sõidupealt haaran veetopsi ja loputan geeli alla. Geele on mitut sorti – ühed (lahjemad), millele ei ole vaja vett peale juua, aga mida tuleb rohkem tarbida ja teised, millele tuleb kindlasti vedelikku peale juua. Miks? Sest nad on nii konsentreeritud, et vajavad imendumiseks vedelikku. Kui sa ei anna seda peale, võtavad nad seda su organismist ja jätavad su vedelikupuudusesse.

Vedelikku peab ka pidevalt tarbima – ma tean, kui kerge on seda võistlussituatsioonis ära unustada ja leida maastikul hetke, et selle pudeliga veel jamada, aga see tasub end ära.

Läbi! Kuidas edasi?

Kui maraton läbi, siis kohe-kohe kuivad riided selga, müts pähe ehk et soe oleks. Juua-juua-juua ja süüa-süüa-süüa. Järgmisel päeval võiks teha hästi kerge kerimise rattaga (30-40 min), et jalad jälle lahti saada ning taastumist kiirendada. Massaaž on ka alati abiks. Ülejärgmisel päeval puhka!

Vot, nii lihtne see ongi.

2010 TRM, muda-muda-muda

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s