Jooksmist alga!

Tänane postitus sai pealkirja parafraseerides vana ütlust (ma isegi ei mäleta, kust see tulnud on), et “Harjutust alga!” Algame oma maratoni hooaega siis 🙂
Järejepidevus viib tähtede juurde, aga ka maapeale tagasi
Teate, mis on edukate treeningute saladus? See on hästi lihtne – järjepidevus. Muidugi järjepidevusega üksi ei pruugi veel häid tulemusi tulla, aga liiga sõna-sõnalt järjepidev olles võib hoopis kahju teha. Kuidas?
Ma jutustan ühe loo, mis ma just hiljuti kuulsin (ja pidin tõdema, et oma “sportlaskarjääri” alguses olin ise samas seisu).
Minu juurde tuli üks hea tuttav ja rääkis, et nemad hakkasid tütrega taas jooksmas käima. Alguses oli natukene raske, aga mõned päevad hiljem kohe päris hea tunne juba. Aga nüüd paar nädalat jooksnuna, läheb koguaeg hullemaks.
Ma siis ragistasin mõelda ja tahtsin ju inimesele hääd nõu (kastrulit või potti) pakkuda, kuni jutujärg jõudis detailideni.
Nimelt olevat nad alguses küll natukene kõndinud, siis jooksnud ja veel kõndinud, aga hiljem leidsid, et on üks lühem ring ka ja no natukene kiire oli ja mis sa ikka sörgid ehk sai päris kiiresti seda maad lipatud.
Muidugi sellise jutu peale rääkisin soojendusjooksu ja -harjutuste (liigeste) ning venituste tähtsusest, aga tegelik põhjus pesitses natukene teise puu taga. Nimelt ei olnud ma tulnud selle pealegi, et nad järjepidevana olid jooksnud iga päev ja sama ringi. Panite tähele, et iga päev jooksid nad? Vot, kuhu koer oli maetud. Jooksu/treeninguga me lõhume ja koormame oma organismi, puhkusega me areneme ja laseme kehal paraneda ja tugevamaks saada. Kui me seda hingetõmbeaega ei anna, siis keha muutub aina nõrgemaks, mitte tugevamaks nagu me oleks eeldanud.
Kusjuures järjepidevuse saavutamiseks läheb umbes-täpselt 6 nädalat, et tekiks selline mõnus rutiin ja keha hakkaks ise ka liigutamist nõudma. Ehk kui selle tärminini jõuda, siis peaks juba kergem olema 🙂
Tempo tapab
Teine komistuskivi, mis tihti võtab jookmissoovi ära, on liiga kõrge tempo. No tegelikult pole asi tempos vaid ikka südame-veresoonkonna arengus ehk kui süda pole veel väga tugev, siis isegi suhteliselt madala tempoga tekib intensiivne hingeldamine ja ebameeldiv enesetunne. Lisaks sellele, et see pole hea tunne, koormab see meie südant ja kui süda pole piisavalt arenenud, siis võib seda kahjustada.
Sestap on jooksmisega alustamisel tüüpiline see, et ma ütlen, kui mitu minutit sa sörgid ja kui palju kõnnid ja siis hakkan neid vahekordi muutma, kuni sa oled suuteline pikka maad järjest jooksma. Muidugi kui su taust ja põhi on hea, siis hakkad ka kohe jooksma, aga ikkagi aeroobse pingutusena.
Sõbrannaga jooksma?
Kolmandana võib mainida nn. sotsiaalset jooksu. Mis see on? See on see, et kaks erineva võimekusega sõbrannat lähevad koos jooksma – tulemus on see, et ühel on liiga kerge ja teisel liiga raske ja lõppeks pole see kellelegi hea. Ma tean küll, kui mõnus on kellegagi koos trennis käia, aga sellisel juhul peab olema ka julgust öelda, et tempo on sinu jaoks vale ja kasvõi poole pealt eraldi treeninguid jätkata. Karm, jah 🙂
Individuaalsus
Neljas on personaalne treeningkava. See, mis sobib kõigile, ei sobi kellelegi. Jooksmine on mõnus kui sa naudid seda ja minu eesmärk on, et igaüks saaks trenni teha vastavalt oma võimetele ja tema tee (pool)maratonini oleks roosilõhnaline, aga sekka kipuvad pudenema ikka mõned okkad ka, aga ehk aitab see seda teekonda rohkem hinnata.
Naudi!
Aga kõige-kõige tähtsam terve selle asja juures on protsessi nautimine. Et sa tunneksid ennast hästi ja läheksid rõõmuga trenni. Ei mingeid kohustusi, lihtsalt nauding igast jooksusammust!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s