Maantekas eraldistardi rattaks – jooksud. VOL 5

Eelnevalt oleme käsitlenud:
lenks, kaelatoru, stem
aerotorud
aerokiiver
* kombe + kingakatted

Need maagilised jooksud..

Jalgratas ilma jooksudeta ei ole sõidukõlbulik ehk rääkides jooksudega võidetud sekunditest, mõtleme spetsiaalseid isendeid. Esijooks (3-5 kordaraga või kõrge pöiaga) annab kuni 42 sekundit ajavõitu 40 km eraldistardist sõidul. Kui tagajooksu (ketas, kõrge pöid, 3-kodaraga) sama näitaja on ~30 sekundit.

Kõrge pöiaga Velonia jooksud

3-kodaraga jooks

Ketas

Jooksud on suur ja lai teema – seda saab küll väga lühidalt kokkuvõtta ja öelda, et ostes (kallid ja) head jooksud, saab iga ratta kiiremaks muuta, aga millised on head jooksud?

Detailidesse peab laskuma eraldi postituses, aga jooksude kvaliteet oleneb näiteks sellistest komponentidest:

* pöia materjal (alumiinium, süsinik või ühe variandina süsinik pöid, millel on alumiiniumist pidurduspind)
* rummu kvaliteet (näiteks milliseid laagreid seal sees kasutatakse – parimal juhul keraamilisi)
* pöia kõrgus (pöid = nagu autol velg)
* kodarate arv ja profiil

Rumm, mille küljes on (punane) nuut. | Velonia

Siiski tahaks kõrge pöia teemat eraldi natukene käsitleda.

Miks on kõrge pöid aerodünaamilisem, kui madal pöid? 

Tegelikult pole seal pöiaga palju pistmist. Kurjajuur on hoopis kodarad ehk lisaks pöia ja kummide liikumisest tekkivale õhutakistusele, annavad oma märgatava panuse sellesse võrrandisse ka kodarad.
Füüsikast me teame, et kiiruse kasvades kasvab ka (tuule)takistus, aga seda eksponentsiaalselt.
Veel teame, et kiirus = vahemaa / ajaga. Kui nüüd kodarate ja rummu tsentri vaheline distants kasvab, siis kasvab ka kiirus. Aga kui läbi õhu liikuvate kodarate kiirus kasvab, siis kasvab ka tuuletakistus. Eksponentsiaalselt kasvavast tuuletakistusest lähtuvalt vajame me palju rohkem võimsust, et kiirendada 40 km/h 50-ne km/h, kui me vajame seda 20-ne pealt 30-ni kiirendamiseks.

Ehk siis pikad kodarad tekitavad suuremat turbulentsi, seeläbi tekitavad suurema takistuse ja vajavad rohkem pingutust, et hoida / saavutada teatud kiirust. Sestap lühendatakse kodaraid tõstes pöia kõrgust. Pöid on sile ja tekitab vähem turbulentsi. Ja ka väikene pöia kõrgus (3-4 cm) annab märgatava efekti.

Siiski ei võrdu kõrge pöid taevamannaga, sest:
* pöid kaalub rohkem, kui kodarad ehk raskus on jälle kiiruse surm (jah, kasutatavad süsinik-segud on väga kerged ja sestap kaalub see pikkade kodarate miinuse üles -> eriti kallimate ja kergemate jooksude puhul).
* küljetuul suhtub kõrgesse pöida nagu seina ehk hakkab sõitjat räsima ja võib muuta sõidu ebastabiilseks (sestap ei kasutata ka (enam) kettaid esijooksul või kõigis tingimustes ja tugeva tuule korral eelstatakse madalamat pöida kõrgele).

Viimases osas võtame ette ka aeroraami…

Pildid: http://www.velonia.com/ | http://www.spnkwheels.co.uk/ | http://www.speedercycling.com/

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s