Juhuu, tehtud!
Mis nüüd edasi? Suur töö on ju tehtud ja võib end lõdvaks lasta?
Põhimõtteliselt küll, aga kuna inime tahab edaspidi ka võistelda, siis võiks arvestada mõne mõttega.

Rakveres 2010

Tüüpiline situatsioon on selline, et võistleja ületab finišijoone – adrenaliin möllab ikka veel veres, palav on ja miskit nagu pole puudu. Aga see seisund on petlik.

Kohe peale finišit

– esimesest hetkest peale püüa tarbida võimalikult palju vedelikku, et taastada organismi varud;
– kui võimalik, mine tee lõdvestav ujumine, mis laseb ka higi maha pesta:
– kui ujuda ei saa, pane peale soojendusdress ja keri natukene rattaga peale, et lihastest mürgid välja saada;
– kui saad end puhtaks pesta, riietu soojalt, isegi kui õues on palav. Veidigi jagedama ilmaga kasuta mütsi. Organism on ametis lihaste taastamisega, mis tähendab, et üldine keha seis on nõrk ja vastuvõtlik, ära koorma teda veel külmetamisega;
– peale vedeliku tarbimise, alusta ka energia taastamisega – banaan, supp jms. sobivad selleks hästi.
– võta aega ja venita – pikalt ja rahulikult.

Järgmisel päeval

– see on normaalne, et järgmisel päeval on suurenenud söögiisu – keha püüab kõik vajaka jäämised tagasi teha. Samas jälgi, et su toitumine oleks mitmekülgne ja täisväärtuslik. Liha ja kodujuust valguallikana , pasta / riis / kartul (süsivesik), salatit oliivõliga (kvaliteetne rasv), puuviljad, juurviljad ja marjad vitamiiniks ning mineraalvesi soolade jm. taastamiseks;
– järgmisel ja eriti ülejärgmisel päeval võivad lihased end väga teravalt meelde tuletada – mis seal muud ikka, kui venitada ja võimalusel lasta massaažis mudida;
– järgmisel päeval on hea teha üks taastav trenn – just seda sama ala, mis lihased haigeks tegi. Triatlonis on hea lõdvestav kas ujuda või rahulikult rattaga kerida;
– ära unusta, et just uni on kõige tõhusam taastumisvahend 🙂

Ja hakkab see ring taaskord pihta, et varst jälle stardijoonele asuda.
Järgmise võistluseni!